19. septembril leidis Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis aset õppepäev. Õppejõuks oli Maie Timm ning -teemaks ergonoomika.
Varasemal uurimisel leidsin, et ergonoomika on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast, mis tagavad tegevuse võimalikult suure turvalisuse ja tõhususe.
Õppepäeva alguses tutvustati meile ergonoomika põhitõdesid ning näidati kuidas enda tervist kahjustamata lasta end põlvist alla jm. Edasi jagasime end neljastesse gruppidesse, et saada aimu ratastoolis oleva inimese põetamisest. Saime proovida, mis tunne on olla ratastoolis ning kuidas abistada ratastoolis inimest. Proovisime ise läbi liftiga sõitmise, kallakute, tõusude ning takistustega teel liikumise, invavetsus käimise jpm. Viimasena proovisime ratastoolis olevat isikut trepist üles-alla liigutada. Seda oli väga põnev proovida, sest varem polnud me millegi sellisega kokku puutunud. Kartsime, et ratastoolis olevat isikut trepist liigutada on väga raske, kuid õige koostöö puhul osutus see üpriski kergeks.
Ratastoolis sõit selge, võtsime ette kargud. Esimese sammuna näitas õppejõud meile erinevaid karke ning nende parajaks reguleerimise viise. Järgmise sammuna hakkasime läbima etteantud teekonda karkudel. Teel tuli ette palju treppe ja kaldpindu, mis tegi liikumise raskeks. Õppejõud näitas meile, kuidas on kõige lihtsam liikuda mööda treppe ning mil moel peaks kõrvalseisev isik teda toetama.
Kõige viimase asjana saime proovida, mis tunne on liikuda pimedana mööda treppe. Võtsime paaridesse ning sidusime paarilisel silmad kinni. Edasi hakkas kinniseotud silmadega paariline liikuma mööda õppehoonet teise paarilise juhendamisel. "Pimedana" mööda treppe ning ohtlikke kohti liikudes oli üpris keeruline hakkama saada, juhtivaks meeleks sai kompimismeel- just tänu sellele saime aimu lähedal olevatest asjadest ning ohtudest. Saime aru, et selle harjutuse sooritamiseks oli tarvis usaldada oma paarilist.
Õppepäeval otseselt midagi uut ja huvitavat me ei õppinud, minule meeldinuks rohkem, kui oleksimegi rääkinud enda tervise säästmisest läbi erinevate tegevuste.
Olime varasemalt karkude ja ratastooliga ringi liikunud ning silmad kinni ringi liikunud. Sellegipoolest oli õppepäev huvitav ja lõbus. Saadud teadmisi ei saa me kasutada koolis õpitavates ainetes, kuid saame rakendada neid päriselus, kui meie liikumine peaks olema raskendatud. Lisaks oskame aidata abivajajat.
Varasemal uurimisel leidsin, et ergonoomika on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast, mis tagavad tegevuse võimalikult suure turvalisuse ja tõhususe.
 |
| (Foto: erakogu) |
Ratastoolis sõit selge, võtsime ette kargud. Esimese sammuna näitas õppejõud meile erinevaid karke ning nende parajaks reguleerimise viise. Järgmise sammuna hakkasime läbima etteantud teekonda karkudel. Teel tuli ette palju treppe ja kaldpindu, mis tegi liikumise raskeks. Õppejõud näitas meile, kuidas on kõige lihtsam liikuda mööda treppe ning mil moel peaks kõrvalseisev isik teda toetama.
Kõige viimase asjana saime proovida, mis tunne on liikuda pimedana mööda treppe. Võtsime paaridesse ning sidusime paarilisel silmad kinni. Edasi hakkas kinniseotud silmadega paariline liikuma mööda õppehoonet teise paarilise juhendamisel. "Pimedana" mööda treppe ning ohtlikke kohti liikudes oli üpris keeruline hakkama saada, juhtivaks meeleks sai kompimismeel- just tänu sellele saime aimu lähedal olevatest asjadest ning ohtudest. Saime aru, et selle harjutuse sooritamiseks oli tarvis usaldada oma paarilist.
Õppepäeval otseselt midagi uut ja huvitavat me ei õppinud, minule meeldinuks rohkem, kui oleksimegi rääkinud enda tervise säästmisest läbi erinevate tegevuste.
Olime varasemalt karkude ja ratastooliga ringi liikunud ning silmad kinni ringi liikunud. Sellegipoolest oli õppepäev huvitav ja lõbus. Saadud teadmisi ei saa me kasutada koolis õpitavates ainetes, kuid saame rakendada neid päriselus, kui meie liikumine peaks olema raskendatud. Lisaks oskame aidata abivajajat.
 |
| (Foto: erakogu) |
Kommentaarid
Postita kommentaar