Nahahaigused

31. oktoobril leidis meie koolis, Tartu Tamme Gümnaasiumis, aset õppepäev. Õppejõuks oli dr. Külli Kingo ning -teemaks nahahaigused.
Dermatoloogia on teadus ja meditsiini eriala, mis käsitleb naha ja nahaaluse koe ning nahal avalduvate süsteemsete haiguste ja nahahaiguste süsteemsete sümptomite diagnoosimist, ravi jälgimist ja ennetamist.
Tänasel õppepäeval olid algseteks teemadeks akne, päikese toime nahala, sünnimärgid ning nõgestõbi. Viimasest me kahjuks küll rääkida ei jõudnud. Tund oli üdini teoreetiline, mis tegi tunni veidi venivaks.

(Foto: http://bit.ly/2yn5t9f)

Esimesena rääkisime aknest. Akne on rasunäärmete põletikuline haigus, mille tekkimisel on olulised mitmed põhjused, näiteks rasuerituse ja rasunäärmete sarvestumise häired, hormonaalsed nihked ja bakterid. Akne on  mööduv nähtus ja enamus teismelisi saavad sellest mõne aastaga jagu, kuid raskematel juhtudel võivad tekkida lausa nahaarmid. Õppejõud näitas meile erinevaid komedoone ning akne vorme. Saime teada, et ligi 90% inimestest põeb aknet, mis oli minu jaoks üllatavalt suur protsent. Üllatav ning meeldejääv fakt oli see, et naised, kel esineb akne, on tavaliselt ilusate juuste ning kulmudega meessuguhormoonide rohkuse tõttu.
Järgmise teemana käsitlesime päikese mõju nahale. Saime teada, et nahatooni mõjutab päike ning sellest sõltuv melaniini tootmine nahas. Tänu päikesekiirgusele sünteesib meie keha D-vitamiini, kuid õppejõu sõnul on meie kliimas nii vähe päikesepaistelisi päevi, et meie D-vitamiini norm saab suvel napilt täis. Lisaks rääkisime erinevates nahatüüpidest, mida oli kokku neli. Esimene nahatüüp on neil, kes kunagi ei päevitu, vaid põlevad koheselt ära. Viimane nahatüüp on aga neil, kes päevituvad maksimaalselt ning pea kunagi ei põle ära. Doktor Kingo näitas meile ka pilte, mis tagajärjed on liigsel päevitamisel. Nägime pilte tulipunastest noortest ning tohutult pruunidest ja krimpsus vanuritest. Sellega pandi meile südamele, et meie ei päevitaks liigselt, vaid siiski mõistuse piires. Lisaks soovitati(kohustati!) kasutada alati päikesekreemi, valides selle vastavalt oma nahatüübile. Pinginaabriga suureks imestuseks saime teada, et päikesekreem ei takista päevitamist, s.t ei tee nahka vähem pruunimaks. Küll aga ei lase päikesekreem D-vitamiinil "imenduda" meie kehasse. 

(Foto: http://bit.ly/2Bk67tJ)

Viimase asjana rääkisime sünnimärkidest. Sünnimärk ehk neevus on harilikult selgepiiriline ja healoomuline naha- või limaskestakasvaja või väärarend, mis pole tekkinud arvatavate välistegurite toimel. Peamine rõhk oli sellel, et me oskaksime teha vahet healoomulisel ning pahaloomulisel sünnimärgil. Sünnimärgi vaatlemisel kehtis ABCD reegel: A- assymetry; B- border; C- color; D- dynamic. Kui sünnimärk on asümmeetriline, kenasti piiritletud, ühevärviline ning pole muutunud ajaga, siis võib arvata, et see on healoomuline. Sünnimärkide ja muude nahamoodustiste  vaatlemiseks kasutavad dermatoloogid dermatoskoopi, mis suurendab nahapinda. Õppejõul oli see meie jaoks kaasa võetud, et saaksime ka ise pilgu peale heita.
Õppepäev oli minu jaoks väga huvitav ja hariv, lisaks oli õppejõud väga sõbralik ning rääkis huvitavat juttu. 
Räägitav jutt oli osaliselt tuttav bioloogiast, kuna oleme naha teemat varem läbi võtnud.