08. mail leidis Maarjamõisa polikliinikumis aset õppepäev. Õppejõuks oli dr. Kadri Suija.
Perearstiteadus on meditsiinieriala, mis osutab järjepidevat ja laialdast tervishoiualast(arstiabi) abi indiviidile ja perele. Perearstiteadus hõlmab kliinilise meditsiini kõrval inimese tervisega seostuvaid muid alasid (psühholoogia, sotsioloogia, käitumisteadus, keskkond jne.). Perearstiteadus asub tervishoiu-süsteemis esmase kokkupuutepunkti rollis ja peab olema inimestele kättesaadav, efektiivne ja ökonoomne.
Meie õppejõud, Kadri Suija, on meie kooli vilistlane. Meie üllatuseks oli temagi bioloogiaõpetaja õp. Tokko. Taaskord aga algas meie õppepäev teoreetiliselt, kus õppejõud tutvustas meile peremeditsiini ajalugu Eestis ning mujal maailmas. Diskusseerisime, kes on üldse pereast ning mida ta teeb. Lisaks veel proovisime nimetada kõik arstivaldkonnad, kuhu saab ilma saatekirjata minna. Tuli välja, et neid on üpriski palju, kuid lähiajal pidid need vähenemas olema.
Rääkisime veel arstide palgast, mis Eestis on võrreldes teiste tööaladega kõrgem, kuid võrreldes välismaaga lausa naljakas. Kui Eestis saavad arstid ligi 13 eurot tunnis palka, siis välismaal, nt Soomes, saab arst 90 eurot. Seetõttu läks ka meie õppejõud pärast arstiõpinguid Soome tööle. Mitte nii hea arstisüsteemi tõttu tuli ta siiski Eestisse arstiks tagasi.
Poole loengu peal hakkasime ka vaatama videot perearstisüsteemi kohta. Video kirjeldas erinevaid tegevusi, millega perearst kokku peab puutuma oma töös. Üllatavaks osutus see, et perearst peab oma töös ka nahaaluseid tsüste eemaldama, mis on üpriski vererohke töö.
Õppepäeva lõpus vaatasime veel ringi perearstikeskuses. Nägime kabinette ning sealseid töövahendeid.
Perearstiteadus on meditsiinieriala, mis osutab järjepidevat ja laialdast tervishoiualast(arstiabi) abi indiviidile ja perele. Perearstiteadus hõlmab kliinilise meditsiini kõrval inimese tervisega seostuvaid muid alasid (psühholoogia, sotsioloogia, käitumisteadus, keskkond jne.). Perearstiteadus asub tervishoiu-süsteemis esmase kokkupuutepunkti rollis ja peab olema inimestele kättesaadav, efektiivne ja ökonoomne.
 |
| Foto: https://bit.ly/2rPkUa3 |
Rääkisime veel arstide palgast, mis Eestis on võrreldes teiste tööaladega kõrgem, kuid võrreldes välismaaga lausa naljakas. Kui Eestis saavad arstid ligi 13 eurot tunnis palka, siis välismaal, nt Soomes, saab arst 90 eurot. Seetõttu läks ka meie õppejõud pärast arstiõpinguid Soome tööle. Mitte nii hea arstisüsteemi tõttu tuli ta siiski Eestisse arstiks tagasi.
Poole loengu peal hakkasime ka vaatama videot perearstisüsteemi kohta. Video kirjeldas erinevaid tegevusi, millega perearst kokku peab puutuma oma töös. Üllatavaks osutus see, et perearst peab oma töös ka nahaaluseid tsüste eemaldama, mis on üpriski vererohke töö.
Õppepäeva lõpus vaatasime veel ringi perearstikeskuses. Nägime kabinette ning sealseid töövahendeid.
Üldinformatsioon patsientidele kehtiva üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kohta
- Igal inimesel on perearst, kelle ta on reeglina ise valinud. Perearsti nimistusse registreerumine toimub kirjaliku avalduse alusel.
- Kõikidel perearstidel on oma nimistu ehk registreeritud patsientide nimekiri, mille kinnitab Terviseamet.
- Perearsti nimistu suurus jääb vahemikku 1200 kuni 2000 isikut. Kui nimistu suurus on 2001-2400, peab perearstiga koos töötama teine arst.
- Perearst on tema nimistusse registreerunutele esmase kontakti arstiks, see tähendab, et haigestunud inimene peab eelkõige pöörduma oma muredega selle perearsti poole, kelle nimistusse ta on kantud.
Kommentaarid
Postita kommentaar